Innovatsiooni­tehnoloogiad I

Sellest on möödas väga pikk aeg, kui ma viimati midagi kapitaalselt uut õppisin. Isegi rootsi keel oli lihtsalt pisut veider saksa. See tegi haridustehnoloogia esimese loengu eriti eriliseks – innovatsioonitehnoloogiatest ei teadnud ma väga palju. Minu ainuke kokkupuude kunagi selle teemaga oli ca 2006, kui ma olin osa töögrupist, kes pani kokku mingit pakkumist innovatsiooniteemalise projektiga seoses. Mina esindasin EÜLi, seal oli igasugust rahvast koos, vedas Tartu Ülikool. Me seda pakkumist ei võitnud ja ma asjast rohkem ei mäleta, kui et seal sain esimest korda tuttavaks mindmap.com leheküljega ja sellise vahendiga üldse. Mõttekaarte olin enne ka teinud, aga mitte digitaalselt ja ma kasutasin seda hiljem oma koolitustel palju kordi.

Innovatsioonitehnoloogiate loengus oli minu jaoks väga palju uut infot, aga veel enam mõtteainet teemadel, millele pole kas kunagi või vähemalt ammu mõelnud. Mis ikkagi on innovatsioon? Kuidas ta tekib, mis seda mõjutab? Loengus sel teemal ülemäära targemaks ei saanud, sest uusi mõtteid ja märksõnu oli küll palju, aga see vajab seedimist ning rohkem lugemist. Praktilised näited olid arusaadavad ning kuna mulle meeldib väga ajalugu olevikuga seostada ja sealt mingeid (vahest kergelt ülepingutatud) järeldusi teha, siis oli huvitav eelkõige võrdlus tänapäevase digikülluse ja elektri vahel. Sellest polnud küll loengus nii selgelt juttu, aga kui elekter saabus, siis näiteks Inglismaal oli neil kõigil erinev pinge, erinevad voldid-amprid ja sa pidid uut kodumasinat ostes vaatama, et mis sinu koduse võrguga kokku läheb. Sama lugu praegu digimaterjaliga, eriti viidatud koolibri õpikutele, mida saab lugeda vaid Ipadiga, teisi hoopis millegi muuga. See on sama jabur ja lõpeb sarnaselt – tekib standard. Kõik tehnoloogilised lahendused on jõudnud alati standardini või vähemalt mingisuguse kompromissini (näiteks regionaalsed erisused jäävad. vt näiteks seda). Seega innovatsioon allub lõpptulemusena mingile süsteemile.

Teine huvitav mõte tekkis seoses difusiooni mudeliga. Kas ma kuulun enamasti varajase omaksvõtja, varajase enamuse või hilise enamuse hulka? Ma otsustasin seda edaspidi jälgida.

Kolmas mõte on interdistsiplinaarsusest. Politoloogid klassifitseerivad sotsiaalseid liikumisi pisut teisiti, aga on hea teada teist nägemust. Tõde on kuskil vahel/katusena peal.

Ja lõpetuseks. Sain teada, et on mõistekaart ja mõttekaart. Tehes elu esimest mõistekaarti võtsin ma ikkagi lahti tuntud mindmapi (sest inimene on creature of habit) ja tegin selle sinna. Sest elu esimese ja teise innovatsiooniga seotud sündmuse vahel peab olema ühendav lüli.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s