Õpisüsteemid

Postitus algab “ülestunnistusega.” Me (sh mina), kes me õpetame rahvusvahelisi suhteid Eestis ja tegelikult ka mujal (vähemalt need, kellega ma kokku olen puutunud) ning kindlasti ka paljud teised jutustavate ainete õpetajad…ei tea online õpisüsteemidest mitte midagi. Me kasutame Moodle’it ja aeg-ajalt osaleme/teeme MOOCe, aga see on laias laastus ka kõik. Vaatasin teiste haridustehnoloogide tehtud postitusi ja leidsin igasuguseid huvitavaid asju, millest ma kunagi kuulnud ei olnud. Samas, ma nägin ka elus esimest korda eelmisel õppeaastal Kahooti, kui mu saksa keele tunnis külalisena olnud praktikant (kes töötas Tallinnas koolis) meile sellega testi tegi. Siit ma lugesin soovitust neile, kelle jaoks see ennast juba ammendanud on, me alles õpime. Kuna isiklikud kogemused on piiratud, siis ma jagan seda, millega olen töö- ja eraelus kokku puutunud.

Me ühiskonnateadustes päris kiviajas ei ela (kuskil seal keskmises pronksiajas) ja Moodle on siiski igapäevane. Moodle on õpihaldussüsteem, kuhu on võimalik ehitada ka täiesti toimivat e-kursust. Peamiselt kasutatakse seda aga testideks, materjalide üles laadimiseks ja suhtluseks. Tuleb ka tunnistada, et mitmed Moodle’i funktsioonid on praeguseks oma mõtte kaotanud, näiteks sealne wiki jääb sügavalt alla Google Drive’i (mis on muidugi ka õpisüsteem, CSCL)  funktsioonidele. Lisaks, kogemus ülikoolis on ka see, et tegelikult puudub õppejõududel oskus Moodle’it täisväärtuslikult ära kasutada ja ta on keeruline navigeerida. Huvitav eripära TLÜ ja TÜ Moodle’i vahel on see, et TÜ jooksutab enda Moodle’it, mis on seotud nende ÕISiga ehk üliõpilased registreeruvad kursustele automaatselt seoses nende ÕIS registreeringuga.

Toon ka ühe halva näite, et kuidas ei mõisteta asja olemust. Läbisin antud lehel kaks kursust, mis väidavad ennast olevat MOOCid (IPSA on politoloogide organisatsioon, kursused olid IPSAMOOC all), kuid tegelikult olid veel vähem interaktiivsed, kui keskmine e-kursus. Vaatasid videosid, vahepeal klikkisid piltidele ja linkidele, aga ei olnud mingit tagasisidet ega isegi mitte ühtegi harjutust. Tavaline online loeng.

Lõpetuseks veel e-õppe kursus Keeleklikk, mis küll on vaid e-õpe, aga mitte Intelligent Tutoring System, kuigi võiks seda olla, kui natuke tegutseda. Tegemist on kõige sisukama eesti keele õpetamise lehega ja see on eriti oluline kuna (ilma naljata) sellele viidatakse kui reaalsele alternatiivile, mida soovitada neile, kes tahaks eesti keele kursusi võtta, aga ei saa. Seal on ülesanded ja harjutused, aga kursus on staatiline. Tegelikult võiks selle välja arendada korralikult toimivaks ITS-ks, aluseks võiks võtta lingvist süsteemi, mis tundub mulle väga kasutajasõbralik ja sisukas.

 

Advertisements

2 thoughts on “Õpisüsteemid

  1. Sinu kirjutisi on väga huvitav lugeda, need on mõnusalt kaasahaaravad ja mõtlemapanevad. Olen osalenud ühel ülihästi koostatud MOOCil, soovitan Sulle ka, kui Sa pole veel osalenud. TÜ MOOC “Programmeerimisest maalähedaselt” oli väga huvitavalt üles ehitatud, ma tõesti imetlesin selle kursuse disaini, kuigi teema osutus minu jaoks liiga raskeks.

    Like

    1. Aitäh!
      Ma olen selle maalähedase läbinud ja selle jätkukursuse ka, kolmas on veel tegemata ja plaanin kevadel ära teha. Mulle meeldib nende kursuste puhul eelkõige see, et materjalid jäävad avalikuks ja sa saad neid hiljem uuesti lugeda. Ma andsin oma lapsele lugeda neid, ta proovis ka natuke progeda, aga püsivust veel ei olnud.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s