Õpihaldussüsteemid

Aeg härjal sarvist haarata ja tagasi joone peale saada. Vaatame siis õpihaldusüsteeme. Vastuseks sellele postitusele, kus kirjas ka erinevad süsteemid.

Valida oli mitme haldussüsteemi vahel ja minu valik langes soomlaste Eliademyle, mis läks suurepäraselt, sest ma ei saanud seda üldse tööle ei selle ega teise brauseriga. Oh well.

Teine katse! Sel korral siis Schoology. Testisin seda kevadel algava European Foreign

Untitled

Policy kursusega, et mis oleks tore lahendus sellele kursusele. Minu baastase oli võrdlus Moodle’iga, mida ma muidu kasutan ehk kumb siis sobiks mulle paremini. Lisasin materjale, panin deadline’i esimesele asjale, tegin uue õpimärgi ja lisasin mõned olemasolevad. Tudengeid praegu ei ole, seega nende hindamist jne praegu testida ei saanud. Kui aus olla, siis hindamismoodulist väga hästi aru ei saanud ka.

Ma tund-kaks asjaga ei veetnud, pigem natuke alla tunni. Kui aus olla, siis ma väga palju ei osanud sellega teha, sest kõik tundus nagu loogiline ja arusaadav. Kogemus on, et vajalik oleks päriselus tudengitega testida, et aru saada, mis nemad asjast arvavad. Oli tore, et Untitled2sai õpimärke lisada ja olid ka kohalikud ehk kui sa ei tea, mis õpimärk on, siis aitab. Great Presentation märk on siis mu enda looming, teised olid kohalikud.

Olid ka kõik vajalikud elemendid, mida mul kursuse jaoks vaja oleks, aga mingid asjad tundusid praegu olevat puudu. Näiteks, Moodle’is olen ma viimasel ajal kasutanud rühmi ja need olid siin küll olemas, aga ei tundunud nii laialdased nagu Moodle’is, kus saab kõiki asju rühmitada nii nagu soov on (kuigi see on ka tüütu). Mul tolle kursuse jaoks rühmi ei ole vaja, aga mõne muu jaoks on.

Praegu tundus, et Schoology on pigem kasulik kooliõpilastele või ülikooli lihtsamtele kursustele, kus on materjal ja ülesanded, aga kui on mingi suurem mässamine, siis võimalused on piiratumad. Aga ma olen kindel, et kui siin oleks mingi Schoology ekspert, siis ta kindlasti vaidleks mulle vastu. Positiivse poole pealt, leht nägi välja ilus ja puhas, mis on märkimisväärselt parem võrreldes Moodle’iga, kus eriti HITSA oma on kole nagu novembri ilm – hall ja masendav (TÜ oma on natuke parem, aga Schoology ikka võidab). Puhtuse osas kindlasti mängib rolli ka see, kui palju pahna õppejõud sinna reaalselt kuhjab, aga juba värvide poolest oli see kõvasti mõnusam kasutada.

Artiklina lugesin ma eelkõige “Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36.” aga vaatasin läbi ka blogipostituse “Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning.Mõte oli eelkõige selles, et saaks natuke laiema pildi.

Artikkel lahkab kõigepealt seda, kust on LMS (õpihaldusüsteemid) tulnud ja kui palju nad on kasutusel Austraalias. Ei ole üllatav, et kaugõppe puhul kasutatakse rohkem ning ka, et sellest eeldatakse uut teadmist ning tihti nõuavad seda ka tudengid. Seda peetakse ka paremaks masside haldamise süsteemiks. Ei ole aga korralikke pedagoogilisi uuringuid, mis ütleks, et kuidas LMS tegelikult üliõpilasi mõjutab. Küll on juba näha, et see muudab õpetamist ning haridusasutuste süsteeme (suhted akadeemilise ja admin personali vahel). Artikkel küll toob ka mõned kriitilised punktid (neist kohe pikemalt), aga peamiselt on kirjeldav ja pigem positiivne-nõuandev.

Blogipostitus oli märkimisväärselt kriitilisem ning omavahel tegelikult nad said paika päris mitu kriitilist aspekti. Esiteks, LMS piirab õpetamist ja suhtlust, sest rollid on ette antud. Teiseks, aja kulgedes süsteemid vananevad ning jäävad jalgu (näiteks liikumine arvutitest nutiseadmetesse nõuab ümber programmeerimist). Kolmandaks, teadmised muutuvad sarnasemaks, sest kursused on sarnasemates süsteemides. Neljandaks, see piirab ülesandeid, mida tudengitele saab anda ehk soodustatud on automaatkontrolliga testid (näiteks valikvastused). Ja viiendaks, märkimisväärne aeg läheb nii õppijal kui ka õpetajal süsteemi tundma õppimiseks.

Isiklik kogemus erinevate süsteemidega nii tudengi kui ka õpetajana kinnitab neid kõiki muresid va ehk kolmandat. Ma olen muidu väga suur LMS sõber, aga on mõningad asjad, kus ma näen tõsist probleemi. Sa ei saa kursust teha nii nagu sa tahad, vaid pead tegema nii nagu süsteem lubab ja veel enam, nagu su enda oskused lubavad. Sain hiljuti teada mitmeid uusi asju Moodle’i kohta, mida oleks võinud juba aastaid kasutada. Teiseks, LMS ei sobi kõigile ja kõigele. Ained, kus on vaja käsitsi parandamist ehk reaalselt lugemist, ei ole mõtet testi teha LMS keskkonnas (kuigi võib). Tudengid, kes ei ole arvutitega harjunud, on teistega võrreldes “at a disadvantage” ehk neil on raskem asjadest aru saada. Ja kolmandaks, minu enda kogemus on ka, et LMS teeb laisaks. See ei ole loodud selleks, et sa kursusi igal aastal väga palju muudad. Jah, laed materjalid uuesti üles, aga kogu kursuse ümber tegemine võtab rohkem aega, kui seda teeks niisama, ilma LMS leheta. Seda on näha mu enda kogemusest õppejõuna kui ka praegu haridustehnoloogiat õppides üliõpilasena. Samas, nagu öeldud, ma olen muidu tugev pooldaja ja näen, et see on kndlasti tee, mida edasi arendada. Sest miks ma muidu siin magistris olen…

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s