Innovatsiooni­tehnoloogiad II

Innovatsioonitehnoloogiate teises loengus (07.10) arutlesime edasi innovatsiooni teemadel. Kõigepealt see oluline küsimus, et mis on innovatsioon meie kõigi jaoks. Taas hea vahend loengu huvitavaks muutmiseks, Mentimeter. Mis on siis innovatsioon meie jaoks? Uudne! Aga ka palju muud. Innovatsiooni tüübid said ka läbi vaadatud ja näiteid toodud. Kuna ma oma näidet ei öelnud, siis minu oma oli protsessi innovatsioon, digitaalse ostlemise ja kasutamise teemadel. Minu Tiddi peatüki analüüs oli täis videomängude temaatikat ja see on innovatsioon, et nüüd ostad ja mängid kohe, ei pea kuskile poodi minema plaati või karpi ostma.

Loengu peateema oli aga innovatsioonipoliitikad (kuna see teema on mu enda teadmistele lähedane, siis sisaldab postitus ka loengus räägitule lisaks mu enda kommentaare). Eesti on EL liige ja seega on meie jaoks oluline ka EL innovatsioonipoliitika. Kuigi innovatsioon peaks eelkõige olema majanduslik ja konkurentsiga kuidagi seotud, siis EL toob sisse ka sotsiaalse innovatsiooni, aga keskendub muidugi ka majandusele. See on ka igati loogiline, sest EL ei ole konkurentsivõimeline praeguses majandusmaailmas. EL jagab hoolega innovatsiooniraha, näiteks Horizon 2020 projekt.

Kui innovaatiline on Eesti? Startupide paradiis, Skype ja e-valimised – jube innovaatiline, eks? Tegelikult muidugi mitte. Esiteks, meie teadusrahastus on väike, aga ega me pole tegelikult startup paradiis. Me oleme küll digitaalküsimsutes eespool, aga teadus-arendusrahad on nigelad. Ei ole ka harjumust teha teadus- ja erasektori vahel koostööd. Samas, mingit raha meil muidugi jagatakse (peamiselt EL raha). Vaatasime ka loengus meie innovatsioonirahastust, näiteks innovatsiooniosakut jne.

Aga kuidas teha meie valdkonnas innovatsiooni? Kas on võimalike ride/hotelshare arusaama tuua õpikute maailma, teha mingi sarnane süsteem, kus õpetajad või õpilased ise toodavad endale õppematerjale? Loengus oli erinevaid mõtteid, aga ma ise jään kahtlevale seisukohale. Loengus toodi välja raha- ja kvaliteediprobleemid, et kes hindab ja kuidas. See on arusaadav ja mõistlik teemaarendus, ma olen nõus. Aga minu jaoks on Über ja AirBNB ka näited sellest, kus share majandus on tegelikult problemaatiline ehk me ei saa seda praegu veel eeskujuks võtta. Über on osutunud eksploitatiivseks ehk kasutab oma juhte väga palju ära, lisaks privaatsuse ja sisemised skandaalid. Regulatsioonid eksisteerivad põhjusega (mitte kõik, aga osad). Idee on hea, aga see vajab läbi töötamist ja mingite regulatsioonide sisse toomist. Sama ka AirBNBga, mis on tekitanud osaliselt sarnaseid probleeme (reisijaid jäetakse rassismi pärast kõrvale jne), aga näiteks on halvendanud mõningate turismimagnetite olukorda. Veneetsia piirab turistide arvu teadlikult hotellikohtade piiramisega, aga nüüd on AirBNB… Mis ma öelda tahan, on see, et andke aega. Ootame-vaatame ja rakendame seni mingeid alternatiivseid, korrastatumaid variante. Ma olen tavaliselt innovatsiooni poolel ja olen praegu ka, aga antud juhul ma ootaks seadusandluse korrastamist.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s