Kivike politoloogia tiigis

Käesoleva postituse eesmärk on ühendada materjal kahest David Merrilli artiklist:

  • A Pebble-in-thePond Model for Instructional Design (Performance Improvement, 2002, 41(7))
  • Task-Centered Instructional Design (Journal of Research on Technology in Education, 2007, 40(1))

Lisaks antud teoreetilise lähenemise kasutusvõimalused minu töös, mis peamiselt tegeleb rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õpetamisega eesti ja inglise keeles, bakalaureuse ja magistri üliõpilastele.

Merrilli peamine tees on, et õppimist saab korraldada ülesandepõhiselt ehk tuleb kaardistada ülesanded ning luua nende täitmiseks vajalike oskuste õpetamise süsteemid. Merrill kõigepealt toob sisse õppedisaini esmased printsiibid, millest oli juttu ka loengus. Aga oluline on ka küsida mõningaid küsimusi enne planeerimist. KAs kursus on esitatud reaalelulise probleemiga seotult? Kas kursus kursus toetub varasemale kogemusele ja esitleb uut infot? Kas osalejad saavad rakendada oma õpitut ja hiljem kanda seda üle muudesse ülesannetesse. Ehk siis kas need viis põhiaspekti on täidetud? Kui jah, siis saab hakata kivikesi tiiki loopima.

merrill_2002_pebblepondmodell

 

Mudel iseenesest on tegelikult lihtne. Probleemist saab alguse lainetus, mis läbi erinevate tegevuste jõuab kõik aspektid läbi planeerida, lõpuks siis tootmine või arendus (production/development). Läbi kogu tegevuse on oluline, et toimub juhendamine ning kindlustamine, et õpetamise planeerimises on arvestatud kõikide vahesammudega ning kaardistatud kõik vajalikud teadmised ja oskused. Oluline on ka silmas pidada, et kui produkti tutvustada õppijatele, siis nad saavad kohe alguses selge pildi, et mida nad õpivad ja õppides saavad ka selgeks, kuidas õpitut rakendada erinevates olukordades.

Üks oluline aspekt, mida Merril ka rõhutab, on kursuse sisu esitamine kahel moel: informatsoon ja reaaleluline juhtum, kus seda saab kasutada. Demonstratsioon kasutusest. Selle saab omakorda komponentideks lahti võtta, kus on teadmine (knowledge) millestki ja siis selle kasutus (skill) ehk kuidas tulemuseni jõuda. See omakorda kordub iga erineva alaülesande puhul, mis õpetab teadmisi-oskusi selle suure ülesande jaoks.

Kui kõik need aspektid on paigas, tuleb edasi defineerida õpetamise strateegia. Võrreldes traditsioonilise strateegiaga, kus õpetamine toimub suhteliselt lineaarselt ning erinevatel teemadel eraldi, on probleemipõhine strateegia dünaamilisem. See sisaldab erinevaid aspekte, kus õppija oskused erinevates valdkondades segunevad ning aina rohkem õppides suudetakse rohkem ülesandeid täita. Eesmärk on, et lõppülesanne peaks olema võimalik täita ilma lisajuhistega, eelneva tööga on oskused-teadmised sellised, et piisab ülesande andmisest. See tähendab, et kursuse jooksul võivad oskused-teadmised tulla juurde erineval ajal ja käia paralleelselt. Taas on siin abiks lainetusmudel, mis annab ka juhised, kuidas siis probleemist jõuda ülesande lahenduseni.

500px-pebbleinpond

Merrill toetab oma süsteemi läbi viidud eksperimendiga (2002 artikkel) ja näitekursustega (2007). On tehtav ning eksperiment toetab. Näited on majanduse ja tehnoloogia valdkonnast ning kindlasti toimivad nad seal. Mis mina selle infoga peale hakkan?

Merrilli näited on selgelt väga eesmärgipõhised, on teatud oskused-teadmised ja neid peab siis omandama. Need oskused-teadmised on reaalelul põhinevad ning vajalikud. Siinkohal on muidugi lihtne alustada debatti, et kui palju ja kellele on vaja sotsiaalteaduste teadmisi-oskusi, aga jätame selle kõrvale. Ma õpetan erinevat sorti kursusi ning siinkohal on sellest mudelist ka erineval moel kasu.

A) Metodoloogilised kursused, muud spetsiifilised oskuskursused

Kuidas õppida kõrgkoolis, kuidas otsida ja kasutada materjali, kuidas kirjutada lõputööd ning metodoloogia laiemalt. Kõiki olen õpetanud ja õpetan ka edaspidi. Eriti materjali otsimise ja kirjutamise osas on selge, et need ülesanded on tihti liiga laiad ja tudengid ei hooma neid. Merrilli mudelit annaks tegelikult kenasti rakendada. Kui ehitada kursus üles selliselt, et on aluseks probleem ning lainetena toimub probleemi analüüs kuni tootmiseni, siis vajaliku probleemi või ülesande leidmisel on see võimalik. Lõppülesanne on olemas (lõputöö näiteks) ja ei pea üldse kursuse osa olema. Küll saab võtta selle aluseks ning disainida alaülesanded, mis omakorda siis jagunevad astmeteks. Mingil määral on seda ka rakendatud (ilma kunagi Merrillist kuulmata), aga sellega on olnud üks probleem. Eriti tudengid, kes tulevad väga traditsioonilisest õppekeskkonnast ei saa aru, miks me teeme neid totakaid väikseid ülesandeid. Või jääb neil puudu see viimane samm, seostamine edasiste õpingutega. Harjutame loengus viidete kirjutamist, annan naljaka ülesande, kus peab mingi asja jaoks viiteid tegema, nad isegi rakendavad neid viiteid kursuse lõpus kursusetööl. Järgmine kursus – töö ilma viideteta. Ma ei teadnud, et ma neid pidin siin ka kasutama. Aga see ei ole Merrilli mudeli viga. Igatahes, eelkõige oskuskursuste jooksul võiks seda mudelit vähemalt osaliselt rakendada.

B) Jutustamise kursused (laias laastus kõik teised)

Ma õpetan väga palju nõndanimetatud jutusamiskursuseid, kus ei ole selget reaalelulist kasutegurit ega ei ole ka pealtnäha terviktegumit, mida lahendada. Õpid selgeks teooriad, pähe mõned faktid ning siis kirjutad õppejõule essee. Esmapilgul tundub, et siin ei ole probleemipõhise õppega midagi teha, aga ma arvan, et see ei pruugi ikkagi nii olla. Igal kursusel on mingi väljund, mingid eesmärgid, et mida tudeng peab teadma ja oskama. Kui läheneda taas, et lõputöö on see terviktegum, siis osaoskused tulevad ju ka neist kursustest. Vahest oleme ka rakendanud teooria testimist väiksemate ülesannete peal, aga seda võiks teha rohkem. Ma arvan, et kõiki ning terveid kursusi ei saa üles ehitada probleemipõhisele strateegiale, aga mingi elemendi kindlasti, vähemalt enamuses. Mõtlesin kahele oma kevadisele kursusele ja tulid sellised mõtted:

  • Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse. Kõige olulisem oskus on teooriate rakendamine, lisaks siis kursuse teadmised. See ei ole küll reaaleluline probleem, aga akadeemiliselt ehk piisav, aga kursuse tervikprobleem võiks olla, et on kõik oskused kirjutada uurimistööd, kus kohtuvad teooria ja empiiria. Uurimistööd ennast kursusel ei ole, aga võiks rakendada väiksemat paperit (näiteks mingi populaarse ja lihtsa teema osas) ning mul tuli ka mõte lasta neil koostada online quiz rahvusvaheliste suhete ajaloo faktide ja terminoloogia kohta, kus see oleks vähe lõbusam ülesanne, mida teha, aga õpetaks seostamisoskust ja teadmisi. Võimalik, et panen need kaks asja kokku.
  • Euroopa välispoliitika. Tegemist on kursusega, kus vaatame Euroopa riike ja nende välispoliitikaid ning nende ajaloolist kujunemist ja põhjuseid. Ma juba jupp aega pean plaani, et kursuse ülesanne võiks tavalise paper’i asemel olla õppematerjali tootmine (teine pool oleks eksam). See ülesanne annaks neile oskuse koos töötada (ma plaanin 2-3 inimest riigi kohta), kirjutada korralikku teksti ning teadmised siis phest riigist. Mõte on, et nad toodaksid kas blogi või muu avaliku materjali koos korralike viidetega, mis kataks ca 10 Euroopa riiki ja oleks abivahend teistele tudengitele. Kui aus olla, siis seda oleks eelkõige vaja eesti keeles, aga kursus on inglise keeles, las teevad siis nii. Siinkohal ei oleks muidugi terviktegumit ja siis osaoskuste jaoks ülesandeid, aga nagu öeldud, jutustamise puhul kõike korraga ei saa ka ja tervikülesandeks võibki lugeda siis lõputööd, mis nad kunagi hiljem peavad tegema.

Kokkuvõtteks, reaalselt on võimalik Merrilli mudelit kasutada küll, kui seda modifitseerida. Kas seda kindlasti peaks tegema, see on muidugi teine küsimus. Ma leian, et peaks, aga lähenemine ei peaks olema ainepõhine, vaid kogu õppekava peaks olema siis see üks õppeprotsess, mis viib terviktegumini ehk teadmiste ja oskusteni, mida on vaja magistris/doktoris või tööturul. Sealt siis liikuda juppideks, tuvastada erinevaid osaoskuseid, osa-osaoskuseid jne. See tagaks süstemaatilisema õpetamise ning annaks ehk paremaid tulemusi. Mingil määral on seda muidugi ka kasutatud, aga reaalselt nõuaks see kokkuleppeid, mida vähemalt hetkel TLÜs ei ole võimalik teha. Aga mõtteainet andis küll ja ma proovin eespool kirjeldatud ainete mõtted kevadel ära.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s