Õppedisain II

Õppedisain on tegelikult mu lemmikaine, sest see on mulle kõige lähedasem sisult. Sel korral algas loeng lubadusega, et teeme diferentsiaalvõrrandeid, aga hea mees, kes lubabki…

Teemaks oli muidu loengul sel korral vaid üks mudel – Merrill. Esmased printsiibid, mille alusel õpetamine toimub, algavad probleemist, mida tuleb lahendada. See aktiveerib varasemad teadmised, abiks sarnase olukorra lahenduse demonstreerimine, seejärel rakendab õpilane ise ning hiljem seostab õpitu oma edaspidise tegevusega. Kõik tundub igati mõistlik ja loogiline.

Merrilli teine visioon on kivike tiigis, kus probleemist saab alguse lainetus, mis kandub edasi läbi probleemi analüüsi, lahendamise strateegia ning siis kujundamise ja lõpuks tootmise.

Väga oluline on panna paika iga õpetamise õpiväljundid. Mis on see, mida peaks teadma/oskama inimene, kes läbib selle õppe. Ma alustasin ülikoolis õpetamist umbes samal ajal, kui õpiväljundite temaatika jõudis õppekavadesse ja ainetesse ning ega me keegi ei teadnud, kuidas neid teha. Juhised olid, et tuleb kirja panna, mida õppija oskab ja teab, kui kursus läbi ja nii me siis tegime ka. Paljud ei osanud siis ega praegu sedagi. Aga pühapäeval sain teada, et tegelikult on selline sõnastus liiga hägune. Mis on tegelikult muidugi õige. Õpilane teab olulisemaid rahvusvaheliste suhete teooriaid. Aga kuidas see mõõdetav on?

Seepärast mulle meeldis ka Bloomi õpieesmärkide taksonoomia, kus on palju sõnu, mida saaks kasutada mõistab-teab-oskab asemel. Kui lisada juurde Merrilli õpitulemuste taksonoomia, mis lahkab ka erinevaid teadmisi-oskusi (fakt-mõiste-protseduur) ning nende tasemeid, siis eeldab see õpiväljundite sisukamat läbi mõtlemist, kui ma varem olen teinud. Igatahes, ma kasutasin juhust ja kirjutasin selle pealt ümber nüüd kevadel tuleva aine õpiväljundid. Aine nimi on Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse.

Varasem: Kursuse läbinu teab rahvusvaheliste suhete põhiteemasid ning omab esialgset ülevaadet valdkonnast, mis peaks olema piisav, et jätkata antud valdkonnas õppimist. (Kui aus olla, siis ma väga palju vaeva ei näinud selle osaga, see on kirjutatud kunagi ammu õppekaardile, väga kiiruga.)

Uus: Kursuse läbinu:

  • nimetab olulisemad rahvusvaheliste suhete sündmused läbi ajaloo
  • defineerib rahvusvaheliste suhete põhiprobleeme ning kirjeldab peamisi valdkondlikke aruteluküsimusi
  • kirjeldab ja võrdleb rahvusvaheliste suhete peamisi teoreetilisi lähenemisi
  • rakendab omandatud teadmisi rahvusvaheliste suhete sündmuse analüüsil
  • nimetab olulisemad terminid rahvusvahelisest õigusest, rahvusvahelisest majandusest ja julgeolekust.

Kas nüüd on selgem? Mida võiks veel parandada? Kommenteerige.

Advertisements

One thought on “Õppedisain II

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s