Õpianalüütika loengud 1 ja 2

Kuigi õpianalüütika loengute puhul ei olnud tingimata vajalik reflekteerida, siis ma mõtlesin seda siiski teha, et jääks endale jälg ja tekiks mõtteid.

Enne loengukursust mul ei olnud tegelikult mingit reaalset arusaama, et mis õpianalüütika on, praeguseks mingisugune arusaam on. Esimeses loengus (24.09) vaatasime me kilde erinevatest ideedest, mis õpianalüütikaga kaasnevad ning arutasime nende kodeerimise teemadel (xAPI). Tuleb tunnistada, et mingit laiemat üldpilti tegelikult esimese loenguga ei tekkinud, aga asja olemus sai vist selgeks. Õpianalüütika idee seisneb õppijate jälgimises erineval moel ja andmete analüüsimises ning õpetajale ja õppijale endale tagasiside andmises. See omakorda on osa laiemast õppimise juhtimisest j parendamisest.

opianalyytika

Õpianalüütikat mingil määral me proovisime ka, üritades siis grupitööna tekitada jälgitavat situatsiooni ning mida seal saab mõõta. Siinkohal me pidime aluseks võtma ka xAPI süsteemi, kus siis meie jälgitavad andmed oleks võimalik kodeerida, aga tuleb tunnistada, et see osa jäi lõpuni häguseks. Meie tegime oma ülesandeks olukorra, kus me jälgime õpilaste materjali lugemist ja anname neile ja õpetajale tagasisidet.

20170924_125918Õpianalüütika teine loeng (08.10) toimus kahjuks pühapäeva pealelõunal, kui huvi enda eksistentsi vastu oli juba kadumas, õpianalüütikast rääkimata. Aga loeng oli siiski päris huvitav. Esiteks, õpianalüütikast saime parema vähe selgema pildi ning saime natuke arutleda ka mitme aspekti üle. Arutelu läks ausalt öeldes metsa (vabandust, Kairit!), aga me saime mõelda selle üle, et kellele õpianalüütikat vaja on ja mis on selle kitsaskohad ja saime teada, kuidas teised neid näevad.

Kairit rääkis meile ka oma tagasisidest, mis ta on õpetajatelt saanud, et nad ei näe õpianalüütikal mõtet ja pigem on see õpilastele. Me Kairitiga veel rääkinud ei ole sellest, aga see oli minu jaoks üllatav aspekt. Sest olles eluaegne õpilane ja pikaaegne õppejõud leian ma vastupidist, see on eelkõige short term õppejõule kasulik, seejärel long term õppijale. Õppejõud näeb, et kuidas tema ainet õpitakse (kas ja kui palju peab reaalselt tegema), ta näeb edasijõudmist uuel moel ning on võimalik selle põhjal järeldusi teha. Samas, ei saa muidugi ka eeldada, et kui näed, et õppija jääb teistest maha, siis lähed ja küsid, et kuidas on. Meie kultuuriruumis on see haruldane ja osade meelest liiga sekkuv. Pluss, ma ei viitsi (oleneb ka muidugi). Õppijana ma näengi peamist kasu selles, et keegi sellest midagi parandab ja mu õppimisele kaasa aitab. Samas, ma olen ka nii kaua ülikoolis olnud, et mind huvitaks ka, et kas ma õpin parem nii või naa ja mis mu kitsaskohad on (kui need on tuvastatavad). Siiski, huvitav teema ja keeruline ka, eriti kuna inimesed seda väga ei mõista ja väga palju aspekte jäävad tegelikult haridustehnoloogia kompetentsist välja (näiteks õiguslikud asjad).

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s