Personaalsed õpikeskkonnad

Õpikeskkondade kolmas teema on hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad ning sel korral oli vaja vaadata enda õpikeskkonda ning seda kuidagi visualiseerida Lisaks siis tekstist ülevaade.

Ma tegin kõigepealt Bubbl.us keskkonnas enda personaalse õpikeskkonna. Valisin selle eelkõige seepärast, et ma alles kuu aega tagasi sellest lehest kuulsin (ja mulle see väga meeldib), aga ka seetõttu, et see osutus täpselt selleks, mida mul vaja oli. Tegin oma õpikeskkonna valmis ja siis tegin selle uuesti, sest ma leidsin hoopis teise nurga. Ma otsustasin eelkõige kaardistada, et millised minu info- ja õppekeskkonnad kattuvad haridustehnoloogia ja põhielu vahel. Põhielu on rahvusvaheliste suhete õppimine ja õpetamine ja ma jätsin mõlemad sisse, sest ka loengute ettevalmistus ja õppejõu töö on pidev õppimine. Fookusest jäid välja koosolekud ja minu töö kuraatorina, sest see on teine teema ja on peamiselt personaalne lähenemine. Jäid välja ka õpingud, mis ei ole HT või RS valdkonnaga seotud, näiteks keeleõpe ja misiganes muud ma parajasti teen (ma ütlesin, et mu hobi on õppimine, see ei olnud nali). Haridustehnoloogia puhul on mul kogemust poolteist nädalat ja lõputöö on teoretiseerimine varasema kogemuse põhjal. Allpool on üldvisuaal, lähemaks vaatluseks vajutada siia. Mullikeste vahel on käändevead ja mitmed asjad on lahti kirjutamata (mis on internet laiemalt ja mis uudiseid ma täpselt loen), aga ma arvan, et selle konseptsiooni puhul, mida ma saavutada püüdsin, polegi see nii oluline.

PLEAsja mõte on siis sinisega kaardistada RS elu ja kollasega HT. Roheline on see, kus nad kohtuvad. Mulle meeldis selle harjutuse juures see, et selgus, et kõik teed viivad Moodle’isse. Materjalid, infovahetus, õppimine ja õpetamine. Muud kattuvust oli muidugi ka ja ma teadsin ka ise, et siin-seal seda tuleb. Huvitav oli aga ka see, et ma pole HT valdkonda veel sisse elanud, ei ole tekkinud laia võrgustikku lehti ja kohti, mida ma loen. Sellest ka olukord, kus enamus HT nooli viib asjade juurde, mida ma juba enne kasutasin. Igatahes, kommentaarid ja mõtted selle keskkonna üle on teretulnud. Ja ma jätsin selle kaardi alles, huvitav oleks aasta pärast tagasi tulla, kus võiks siis kollast kõvasti juurde tulla ja ehk mõni sinine või kollane ka roheliseks muutuda.

Teine sellenädalane ülesanne oli lugeda ja kommenterida / anda ülevaade ühest pakutud artiklist. Ma klõpsisin nad kõik läbi ja jäin selle juurde, mis kõige rohkem kõnetas,  peatükk raamatust (Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Edmonton: AU Press).

Mulle meeldis antud peatükk eelkõige seetõttu, et see lahkas kogu taustmaterjali ning sisaldas palju infot, millega ise kokku puutunud ja nõus (confirmation bias oli siinkohal väga tugev). Peatükk lahkas muuhulgas autorite enda kursust ning põhjendusi sellele. Teoreetiline materjal keskendus avatud õppe, andragoogika ning sotsiaalse konstruktivisimi temaatikale ja mõtted tundusid laias laastus mõistlikud. Ma ei pea ennast üldiselt sotsiaalseks konstruktivistiks (rahvusvahelistes suhetes on see ka märkimisväärne koolkond), aga ma olen sellega paljuski nõus. Ma olen ka nõus, et täiskasvanuid tuleb õpetada teisiti, kui lapsi (kuigi ma leian, et see piir nende kahe vahel pole selge) ja ka avatud õpe on huvitav. Mis sellesse puutub, siis ma olen küll seda ideed kogu aeg teadnud, aga alles viimase poolteise kuu jooksul sellesse tegelikult positiivselt suhtuma hakanud (politoloogid on väga kinnised selles küsimuses). Artikkel lahkab ka ühendatuvuse temaatikat, kus kõik õppimise aspektid (sh kellega koos õpid) on väga olulised. Taas, nõus.

Autorid lahkavad oma kursust, mis on selle artikli peamine teema ning esimene küsimus on, et millist keskkonda valida. WebCT ja Moodle jäävad kõrvale ning lõpptulemus on wiki. Ma ei ole seda kunagi ei õppijana (va see, et me mingit lehte tegime kunagi) ega õpetajana kasutanud, ei oska kommenteerida, aga kuna nende loogika oli eelkõige painduvus ja avatus, loogiline valik. Samas, nad modifitseerisid seda ise ning reaalsus on, et paljud õppejõud ei oskaks sellist asja ei teha ega ka ise küsida (see on ka paljuski põhjus, miks mitmed õppejõud Moodle’it korralikult ei kasuta).

Järgmine suur küsimus oli, et mille põhjal toimub hindamine. Sellised asjad sõltuvad alati kursuse eesmärkidest (ja õppejõu teadmistest-oskustest), aga mulle meeldis see, et oli nii koostööd vajavaid ülesandeid kui ka individuaalset. Arvamus, et ainult grupitöö on jube hea õppimise formaat (teil on tulevikus vaja koos töötada!) on rumal, individuaalne vastutus ja võimekus on olulised. Autorid planeerisid ka sünkroniseeritud ja sünkroniseerimata koostööd, millest oleks tahtnud rohkem teada, sest ma ei suuda üliõpilasi eriti sünkroniseerida, kõigil on alati sada vabandust, miks nad siis ei saa.

Peatüki kolmas osa aga keskendus personaalsetele õppimisvõrgustikele ning miks need on olulised. Ma tegin oma ülevaloleva kaardi enne artikli lugemist (sest selline ma olen), seega oli huvitav vaadata, et hea õppejõud on connected ja saab palju materjali mitmest kohast. Nagu ülalpool olev noolterägastik näitab, olen väga connected, aga ma arvan, et see tuleb ka eelkõige minu õpetatavast valdkonnast, kus loengus võib ikka juhtuda (ja juhtub ka), et järsku tudeng küsib “aga mis te Nigeerias toimuvast arvate” ja siis pead miskit teadma ja arvama. Võrgustike osa artiklis lahkab ka laiemat vajadust sotsiaalmeediaga kursis olla ja rõhutab taas vajadust olla valdkonnas toimuvaga ühenduses. See on väga tore, aga artikkel ei maini ühte asja. On küsimus, mis tekkis mul juba esimeses õpikeskkondade loengus, seda artiklit lugedes ja ka oma tööelu elades. Meil on väga palju infot, millega soovitatakse kursis hoida ennast, olla kogu aeg ühenduses ja võrgustikus. Lisaks võtame arvesse, et inimesel peaks olema ka muud peale töö, näiteks pere ja hobid ja vahest võiks mõne filmi vaadata või raamatu kätte võtta ja ka puhkama-magama peaks korralikult. Minu küsimus on: mitu tundi ööpäevas meil olema peaks?

Advertisements

One thought on “Personaalsed õpikeskkonnad

  1. Olen ka Bubbl´it kasutanud varasemalt, täitsa meeldis. Seekord katsetan draw.io, aga tegelikult tahtsin lisada, et skeem on meeletu rägastik- ehk siis sa õpid tõenäoliselt väga palju, leiad ka erinevate teemade vahel seoseid ning sinu skeemilt sain ka enda töö koostamiseks inspiratsiooni. Aitäh!

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s